Kneitlingeni vald (Kneitlingen)
Kneitlingen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis. Valla pindala on 17,58 km². 31. detsembril 2017 elas seal 818 inimest.
Kneitlingeni kihelkonnakirik
Kneitlingen asub Braunschweiger Landis Elmi ja Asse mägede vahel. Vald koosneb järgmistest küladest:
* Ampleben
* Bansleben
* Eilum
* Kneitlingen
Kneitlingeni keskaegses Saksimaa hertsogiriigis on esmamainitud 1135. aasta dokumendis, mille on välja andnud keiser Lothar III, kus ta andis hiljuti asutatud Königslutteri benediktlaste kloostrile kinnistud. Romaani stiilis kihelkonnakirik püstitati Templiordu poolt umbes 1141. aastal; selle apsiid ja ristvõlv on säilinud esialgsel kujul. 1235. aastast alates kuulus ala Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnale, isandkonda läänistati erinevatele kohalikele aadliperedele.
Kneitlingeni küla on tuntud legendaarse petise Till Eulenspiegeli sünnikohana. Pärimuse järgi ristiti ta 1300. aasta paiku lähedalasunud Amplebeni lossi kabelis, misjärel toimus ristimispidu kohalikus kõrtsis. Pärastlõunal koju minnes libises Tilli vintis ämmaemand oja ületades purdel ja kukkus koos lapsega mudaauku, ristides teda teist korda. Kumbki ei saanud viga, kuid Till pandi kodus vanni, seega ristiti kolmandat korda samal päeval.
Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Magnus I ostis 1355. aastal endise Amplebeni röövelparuni lossi, peale väheste ümberkaudsete valduste, sealhulgas romaani stiilis kihelkonnakiriku, mille 1454. aastal omandas Braunschweigi linn. Kodanikud rajasid Elmi mägedes kivimurru lubjakivi kaevandamiseks.
Kneitlingeni kihelkonnakirik
Kneitlingen asub Braunschweiger Landis Elmi ja Asse mägede vahel. Vald koosneb järgmistest küladest:
* Ampleben
* Bansleben
* Eilum
* Kneitlingen
Kneitlingeni keskaegses Saksimaa hertsogiriigis on esmamainitud 1135. aasta dokumendis, mille on välja andnud keiser Lothar III, kus ta andis hiljuti asutatud Königslutteri benediktlaste kloostrile kinnistud. Romaani stiilis kihelkonnakirik püstitati Templiordu poolt umbes 1141. aastal; selle apsiid ja ristvõlv on säilinud esialgsel kujul. 1235. aastast alates kuulus ala Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnale, isandkonda läänistati erinevatele kohalikele aadliperedele.
Kneitlingeni küla on tuntud legendaarse petise Till Eulenspiegeli sünnikohana. Pärimuse järgi ristiti ta 1300. aasta paiku lähedalasunud Amplebeni lossi kabelis, misjärel toimus ristimispidu kohalikus kõrtsis. Pärastlõunal koju minnes libises Tilli vintis ämmaemand oja ületades purdel ja kukkus koos lapsega mudaauku, ristides teda teist korda. Kumbki ei saanud viga, kuid Till pandi kodus vanni, seega ristiti kolmandat korda samal päeval.
Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Magnus I ostis 1355. aastal endise Amplebeni röövelparuni lossi, peale väheste ümberkaudsete valduste, sealhulgas romaani stiilis kihelkonnakiriku, mille 1454. aastal omandas Braunschweigi linn. Kodanikud rajasid Elmi mägedes kivimurru lubjakivi kaevandamiseks.
Kaart - Kneitlingeni vald (Kneitlingen)
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
 |
 |
| Saksamaa lipp | |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| DE | Saksa keel (German language) |